Kui ma veel kõhus olin..

Algul olin ma väga pisikene. Lausa nii pisikene et kui arstitädi tegi ultraheli siis ta ei saanudki aru et seeolen mina, ütles et kõigest tsüst. Kuu aega hiljem emme hakkas siiski midagi kahtlustama ning tegi rasedustesti. Tegi lausa 2 tükki ning ma tundsin ise ka seda kuidas ta hakkas üle keha värisema. Käed kõige hullemini. Issi reageeris minu tulekule rahulikult. Talle vist ei jõudnud see päris hästi kohale. Mõne päeva pärast emme käis teise arstitädi juures ja sai minust esimese pildi ka. Töölt jäi ta kohe koju kuna kartis et minuga võib midagi juhtuda. Ja nii me koos olimegi iga päev ja öö. Emme koguaeg muretses kas minuga on ikka kõik korras. Aga ühtegi muret mul ei olnud. Varsti juba kasvasin ma nii suureks et mul polnud piisavalt ruumi et siputada oma käte ja jalgadega nii, et emme neid ei tunneks. Ja mida suuremaks sain, seda tugevamini emme tundis. Vahest tegin kogemata talle haiget ka aga ta ei saanud kunagi mu peale kurjaks. Nad issiga koguaeg rääkisid, kui väga nad juba ootavad mind. Aga no ei saanud ju varem tulla, see ei oleks mulle hea olnud.      

 Vahepeal emme ja issi kolisid suuremasse korterisse ka, muidu poleks minu voodi kuskile isegi mahtunud ja see korter oli liiga külm ka. Ja mida lähemale tähtaeg jõudis, seda ärevamaks emme muutus. Muidu ta ei mõelnud enam üldse sünnitusele ega kartnud seda.

 Mingiaeg hakkas emmel kõht koguaeg valutama. Ta ei saanud midagi teha, kohe valutas. Mina vahest öösel ei lasknud tal lõpus magada ka, mul endal und polnud ja palju lahedam oli jalgadega siputada. Nii meil päevad ja ööd möödusid, üksteisega suheldes ja lõppu oodates. 

Siin olen ma 11 nädalat vana

Sellel pildil olen 18 nädalat ja 4 päeva vana

Ja juba täitsa suur, 29 nädalat

Ja see on viimane pilt minust, kui ma veel kõhus olin. 37 nädalat ja 6 päeva :)